Sunday, August 9, 2009

Konkani Kotha - Shiralaa

Shiralaa



Maharaxttrachea Sangli zil'leant Shiralaa nanvacho nogor asa. Hea nograk Nag Panchami disa ek vegllich zag ani umed yeta. Hea disa tornnate matieche kollxe gheun urponji modem bhonvtana distat. Lhan kollso vhoddlea kollxeacher dovrun tachem tondd dhamptat. Tambddea kopddean ani barik dorien don-ui kollxe bandlele asat. Okosmat tanche modlo eklo urponjintlean kuxin sorun ghoram asat te vatten cholunk lagta. Tantuntlo eklo susegad aplea hatantlo kollso sokol dovorta. Kollxeachem tondd ugoddta ani tem zomnir portita ani tantuntlean vhoddlo nag bhair sorta. Itle mhonnosor ghorantleo ostoreo pujecheo vostu eke talent ghalun bhair yetat. Uprant ek-ek ostori Nagachea ful'lolea fonnacher holddicho ani her pitto xinvraitat. Tea uprant tim ponnteo gheun tache mukhar arti kortat. Xevttim tim tea Nagacher duddvancheo notti xivraitat. Tea uprant ailole to Nag porot tea kollxeant bhitor sorta ani tea kollxeachem porot tondd dhampun te kollxe gheun bhovpi dusrea ghoraxim veta ani tich gozal porot ghoddta. Hem sogllem Nag Panchami disa ghoddta. Nag Panchamichea tin satollim adim, Kotwal somudayantle tornnate Shiralaa aslolea Mata Ambechea mondiraxim zomtat ani devik narl bhettoitat. Ani tea uprantuch, te nag dhorpachea vavrak bhair sortat. Vetana ek sak, boddi, ani kudoll gheun vetat ani kitle-i pois vochun nag dhorun haddtat. Dhorun haddtoch nagank te povitr soirea porim vagoitat ani dor disa tankam matxe suttka-i ditat. Tankam bebe ani undir khavoitat. Nag Panchami disa he soglle nag Mata Ambechea devllant vhortat ani thoimsor lhanxi dhormik rit kortoch te ghora ghoramni bhonvunk lagtat. Hea nagank mar lagcho nhoi mhunn tanchi bhouch kallji ghetat ani tea uprant tankam soimbant meklle soddun vochunk ditat. Shiralaa hangasor Naganchi bhokti kiteak kortat? R. C. Dere, hannem boroilolea ‘Shrinath Leela Amruth’ pustokant boroyloli he vixinchi gozal vachunk mellta. Ek pavtt Gorashanath, zo sant aslo tannem Shiralaa nogrant Nag Panchami disa bhikek bhonvpachem dhorlem. To eka Bamonn Mahajanachea ghoraxin pavtoch, tea ghorachi ghorkarnn matiechea nagak puztana polleli. Tinnem Gorashanatak apli puja zaun porian rav mhunn sanglem tednam tannem tika mhonnlem- “matiechea nagak puzche bodlek jiveak kiteak pujina?” Tannem aplea hatantli xinnani vazoili ani goddientuch ganvant kitlech nag zoma zale. Tea nagank ghora vhorunk tannem lokak vinoilem ani loka vangdda vochun dor vorsa dischem mhunn tannem nagank-ui sanglem. Nagamni Gorashanthachea utrak pallo dilo. P. Y. Gaikwadan Padam Puran boroilam tantum anik ek gozal vachunk mellta. Tem boroup sangta tea pormannem, gonnim pasun apunn vattounche khatir nag Laxmi devichea paimaxim aile ani mon'xank apunn mal poddona zaunk apnnak vikha meklle korche mhunn magounk-ui lagle. Laxmin tankam Shiralaayant ravpak sanglem ani thoincho lok tanchi puja kortole ani tankam meklleponnan bhonvonk-ui melltolem mhunn sanglem. AIz meren hangasor Nagank dukoinant ani Shiralaaiantleo ostoreo tankamNag Panchami disa puztat.
Pantaleao Fernandes

MANNKULEM DIVAR

Kaim vorsamni hanv amchea mannkulea Divaddechea ganvant gelom ani doria zal'lo ganv polleun mhaka roddunk ailem. Feribott utrun poltoddi gelom punn ghora vochpak kaim na tem polleun mhojer akant ailo. Eka iskutarvalea lagim upkar maglo mhaka `lift' diunk, karann sanz zal'li, pavs poddtalo ani uprant ghora vochpak kitem mellot xem naslem. To sodancho choloupi zaun-ui bhorlolea udkant rosto khoim ani nod khoim asa tem gomonaslem; apunn sumaran choloitam karann rosto disona mhonn mhaka to sangunk laglo. Kaim zann udkan poddleat mhonn sanglem. Xekim ami ganvant pavtoch hanvem tache upkar attoile ani ho ugddas mhaka sodanch urtolo. Hanv Divadde zolmolam, vaddlam ani zaitim vorsam mhojea jivitachim Divaddech sarleant. Divaddecho ganv hanv boro zannom. Amchea ganvant zaitim xetam aslint ani ganvcho lok tim vompun pott bhor jevun kumbamni bhat vikit. Sor bhonvtim varvim roitalo (konganchi vall, mirsanganche rompe, piau, tenleanche mattou ani dusreo vostu) punn atam kitem pollettoloi; nodicho band moddun kharea udkant xetam buddun doria dista ani vhoddlim, vhoddlim zhaddam zaleant. Xetam koxe roitolet? (Sorkar kitem polleta kai). Zaite pavtti pul bandunk yeuzonn aili punn kaim amche Divaddkar bab zankam lhan xikpi bhurgim, natram ponturam nant ani `retire' zaun te volterar bosun sigaram tonddant dhorun ur'rakachem kop gheun sangtat tankam pulachi goroz nam, pul bandtoch ganvant chor yetole mhonntat. Chor ieun ganv nagoilo mhonn te nokllot. Dusreanchem tankam kiteak poddlam? Mhonn'nni asa bhikareak bhikareachi nosai. Ami dusro voir sorot mhunn bhietanv. Ami kul'leo zaleanv. Xembhoreamni bhurgim ani lok dispottim xallek, kollejik ani pois, pois kamank vetat mhonntoch sokallim fuddem uttunk goroz. Bhurgeank nidpak, xikpak ani khellunk porian vell mellona. Kitlim zannam aplem ghor-dar asun aplea xikpi bhurgeank lagun pois flettamni ravtat. Konnui duent poddleari odik korun ratcho hospitlant vhorunk bhov marekar. Feribottvaleak uttoita ani to feribott haddta mhunnlear jiv vochot mhunn akant ieta. Kitlech pautti feribott moddta ani pavsachea kallar bhirant dista feribott lottun veta ti polleun. Kitlech pavtti feribottichea kamdaramni somp kela ani piddestank hospitalant vhorunk, konnak bhailea ganvank vochpachem vimanachi tikett asli punn feribott nam zaun koso vetolo? Aiz kal zaiteam zannam lagim mottoram, isskutori aslolean pul aslear sompem zata . Amchea xikpeank nidpak, xikpak ani khellpak toxench kamdarank aplea bail bhurgeam sangata sarunk zaito vell melltolo aslo. Kiteak amche Divaddkar kudd'dde zaleat kai?
A.Divaddkar. Divar.

No comments: